Miks ma ei suuda Sind unustada ja edasi liikuda?

Ma ei tea miks ma jälle Sinust mõtlen. Nii kui ma jälle hakkan kuulama mõnda lugu mis räägib armastusest hakkan ma Sinust mõtlema. Ma hakkan meenutama Sinu silmi, suudlusi ja aega mil me olime koos ning õnnelikud. Mulle meenub kuidas Sa veel suvel ütlesid, et Sa tahaksid mind tagasi kuid ma olin liiga põikpäine, et Sind uskuda. Ma tahtsin lihtsalt Sind unustada. Nüüd ma kahetsen, et ma võimalusest ei haaranud. Igakord ku Sind näen tahaks Sulle kaela hüpata ja öelda :" Unustame kõik mis oli, Proovime uuesti." Ju ma olen unistaja ja mulle meeldib unistada võimatutest asjadest kuid vähemalt saan ma oma unistused kirja panna. Ma loodan, et Teie, kes te seda loete, ei arva, et ma olen mingi imelik või väärastunud mõttemaailmaga. Ma ei ole, ma lihtsalt üritan leida Armastust. Ka mina tahaks leida seda Härra Õiget. Kui kaua mul Tema leidmisega aega läheb, ma ei tea, kuid ma loodan, et ma leian ta õige pea ning loodan, et ka teie leieate kõik oma Härra Õige.

Kõik tundub alguses hea ja parem kui eelmine..

Mäletan esimesi kuid uues koolis ja klassis. Ma teadsin väheseid ja kõik tundusid nii sõbralikud ja toredad. See kestis umbes pool aastat ja ma hakkasin täitsa arvama, et see klass on parem kui eelmine kuid viimastel nädalatel on hakatud näitama enda tõelist palet. Inimesed räägivad üksteisest taga, kleebivad silte ja käituvad umbes-täpselt nii nagu minu vana klass. Ja mina veel arvasin, et ma olen lõpuks pääsenud täiskasvanute maailma. Kõik on täpselt samamoodi nagu see oli viimased 9 aastat ainult inimesed on teised.
Kui päris aus olla siis ma juba ootasin kuniks inimesed hakkavad oma tõelist palet näitama kuid ma tahtsin nii väga, et kõik oleksidki sellised nagu nad alguses olid. Nii naiivne minust. Eks ma olengi inimene kes näeb teistes ainult head. Hah. Kuid mis teha, tuleb leppida sellega mis on ja loota, et asi ei lähe nii hulluks kui see oli aasta 2008 sügisest kuni 2009 aasta suveni.