I'm just so sick of everything!

Minu elu läheb ikka ja ainult vist paremuse poole. Yeah, riiight. Teate, veits närvi ajab kui kaotad järjest endale nii kalleid inimesi. Jah, täpselt nii, ma kaotasin jälle ühe oma lähedastest hr Vikatimehele. Ta on vist väga vihane mu peale, sest kui asjad nii jätkuvad olen ma 20-selt orb. Nimelt võttis ta mu ristiisa, kes mu sünnist saati mind kohtles nagu oma last. Ta alati hoolitses selle eest, et ma ei peaks elus millestki puudust tundma ja mitte ainult mina vaid ka mu ristiõde, ristivend, ema, isa ja paljud teised. Ta oli meie kõigi jaoks nagu kaitseingel maa peal. Vot mina ei saa aru mida kuradit ma olen teinud nii halba, et ma pean kõik kallid inimesed kaotama? Maailmas on piisavalt palju halbu inimesi kes võiks lihtsalt planeedilt haihtuda kuid ega nemad ju surma saa, alati ikka võetakse need kõikse paremad. Kui pea iga aasta kaotad kellegi siis tekib selline masendus, et mis mõte minul enam elada on? Maailmas ei saa kedagi usaldada, kellegi peale ei saa loota ja kui kiindud kellegisse, siis on nad järgmiseks hetkeks juba kadunud. Ma ei taha öelda, et inimestesse ei tasu kiinduda ning, et kedagi ei tasu usaldada, lihtsalt, inimesed olge väga ettevaatlikud keda te usaldate ning kellesse kiindute, sest tagajärg võib olla katastroofiline.