Mis siis kui ... ?

Masenduse auk. Vist. Ega ma ka enam ei tea. Mis siis kui... ah, parem mitte. Või siiski? Mis siis kui ma homme lakkan eksisteerimast? Mis siis kui ma lihtsalt suren homme? Ega midagi, vist. Venna ütles, et oleks küll midagi. Inimesed oleksid kurvad. Kuid miks? Mina ju ei tahaks, et nad kurvad oleksid. Ma tahaks, et nad oleksid rõõmsad, sest äkki ma näen Teda siis. Mina ju oleksin kuskil paremas kohas kus ei oleks kahepalgelisi inimesi, kes üritavad sind meeleheitlikult kellegiga paari panna, kuigi nad teavad, et neil endil on selle inimese vastu tunded. Ma oleksin kohas, kus inimesed ei tunneks valu, ei oleks masenduses ega ka alkoholi küüsis. Kui selline koht üldse eksisteerib. Ma tahan, et inimesed naeraksid mu matustel mitte nutaks, sest mina ju oma elu ajal olen rohkem naernud kui nutnud. Kui ma peaksin ükspäev lihtsalt olema teie elust kadunud, siis palun, ärge nutke. You'll be just fine without me. Kuid ärge lootke, et ma vabatahtlikult kaon. Sellest ei tasu unistadagi. Aga mis siis kui? Ah ma ei tea ja hetkel ei taha teada kah !